Sunday, January 6, 2008

Püha regilaulus

Ettekanne 3.01.2008 Rakvere kirikus neljapäeva otsimiste avaloenguna

Regilaulu vanuseks arvatakse viimaste uuringute põhjal (Helimski http://helimski.com/2.221.doc ja Pentikäinen http://www.kent.ac.uk/secl/Div_conf/pentikainen.htm, ) üle seitsme ja poole tuhande aasta.

Selle hinnangu aluseks on oktomeetriline värsistruktuur, mis on iseloomulik mitmete rahvaste sakraallauludele. Põhja-Jäämere ääres elavate nganassaanide šamaanilauludele on iseloomulik kaheksasilbiline värsistruktuur, samas igapäevalaulude juures kasutatakse kuuesilbilist värsistruktuuri. Samasugust kaheksaosalist värssi leidub ka teiste samojeedirahvaste, hantide ja manside ning mordvalaste pühalauludes. Kaugemate rahvaste juures võib kaheksasilbilisi pühalaule leida veel Tiibetis ja Lõuna-Ameerikast ketšuade juurest. Nii on näiteks võimalik ketšua ehk inkade viisidel vabalt laulda ka meie regilaule.

Kaheksasilbilise sakraallaulu leviku põhjal antud uus, üle viie tuhande aasta pikemalt ajalukku küündiv hinnang regilaulu vanusele ei ole veel kümmet aastatki vana. See toetab sadakond aastat tagasi soome folkloristide poolt avastatud ühiseid motiive regilauludes ning India ja Sumeri rahvaste mütoloogias. Suure Tamme laulus leiduv lõik puu juurel magavast maost ja oksal istuvast linnust on sarnane Sumeri ilmapuu kirjeldusega, üle Eesti tuntud Haned kadunud laulus leiduv viis teise ilma olendite kõnelema saamiseks – neilt tuleb midagi käest võtta – sarnaneb Indias levinud sarnase uskumusega.

Nii on regilaul pühaduse hoidjaks, mis aitab muutumatult alal hoida ürgseid teadmisi ja keelekujundeid. Põnev on selle juures see, oktameetrilist värsistruktuuri võib võrrelda ristikujundiga. Neljaharuline rist viitab näiteks neljale ilmakaarele ja neljale aastaajale. Meie kinda-, tanu- ja vöökirjades laialt kasutatud kaheksaharuline rist seondub kaheksa ilmakaare ja aastaajaga. Taoline kaheksaosaline maailmapilt on iseloomulik ka teistele läänemeresoome rahvastele. Süvitsi on see välja arendatud Hiinas, Jaapanis ja Koreas, kust see tänapäeval ennustusraamatu I Ching’i, meditsiini, feng-shui ja astroloogia kaudu meieni on jõudnud.

Kuidas seda teadmist taolisest pühast töövahendist tänapäeval kasutada saame? Ehk on õigem öelda helilooja Veljo Tormise sõnadega, et regivärss pigem kasutab meid kui meie regivärssi. Tõepoolest on regivärsil vahel sügavalt lummav toime. Oleme kõik seda kogenud laulva revolutsiooni aegu, samuti laulupidudel. Ise kogesin seda kolm ja pool aastakümmet tagasi, kui hakkasin regilaule laulma. Küllap kogesid sama mitmed kirikuõpetajad nagu Jakob Hurt, Mattias Johann Eisen ja teised, kes algatasid ulatusliku regilaulude üleskirjutamise ja arhiveerimise enam kui sada aastat tagasi.

Mitmed luuletajad on püüdnud ka ise luua regivärssi. Paraku jääb nende kirjutatu enamasti alla rahvasuust üleskirjutatule. Parimate õnnestujatena võib nimetada Juhan Peegli, August Annisti, Eino Leino ja Villem Ridala loomingut. Villem Ridala kirjutas kokku 27000 värsilise poeemi Püha Rist, mille sisuks on neljas evangeeliumis kirjeldatud Jeesuse lugu. Seal on taas kokku saanud ürgne püha vorm püha sisuga.

Regilaulu laulmine on samas väga lihtne, kuid hästi laulmine nõuab eluaegset harjutamist. Parimate laulikute iga ulatub üheksa aastakümneni. Kaks nädalat tagasi esinesel jõulupühal meie hulgast lahkunud Hamburgi Ülikooli professor Eugen Helimski nimetas regilaulu vaimude keeleks. Vaimude keel on oluliselt mõjutanud nii keele arengut kui ka püsimist.

Püha Rist on regilauludes Jumalapoja võrdkujuks. Kohta, kus Püha Rist on ringutanud, jääb maha kuld ehk pühapaiste. Püha Risti kujundiks võib olla ka kaheksakand ehk Viru värav. Kaheksaharuline rist on seotud Päikese ja tähtedega – eks ole ju Päikegi täht! Kaheksa ilmakaart ehk tuult on Kaug-Idas ja Saamimaal seotud esivanematega. Kaheksasilbilise regilaulu laulmine võiks olla nii ka tähtede või Päikese keeles laulmine. Samas on ka Jeesus nii regilaulus kui pärimuses Päikese võrdkujuks.

Kui Päike ja tähed on püsivad ja kaheksaosalised, siis Kuu on meie pärimuses ja ka tegelikkuses pidevalt muutuv ja kuueosaline. Päike on seotud tulega, Kuu aga veega. Heaks Kuu sümboliks on lumehelbed. Meie pärimsue järgi jaguneb 29,53 päevane aeg samade kuufaaside vahel kuueks osaks ehk ajaks. Kolm neist on pehmed ajad ja kolm on kõvad ehk kalgid ajad. Pehmed ja kõvad ajad vahelduvad omavahel. Kuu loomise aeg ehk siis kaks päeva enne ja pärast loomist on pehme aeg. Järgneb viiepäevane noorekuu kõva aeg kuni esimese veerandini, sealt edasi noorekuu pehme aeg 5 päeva. Täiskuu aeg on kõva aeg, kaks päeva enne ja kaks päeva peale täiskuud. Siis tuleb vanakuu pehme ehk mäda aeg ja lõpuks vanakuu kõva ehk kaduv aeg. Siit on saanud nime ka kaduneljapäeva tähistamine.

Kaduneljapäev võib viidata ka kunagisele ajaarvamisele kuufaaside järgi. Viiepäevasest kadukuu nädalast arvati kõige suurem kaotav vägi olema eelviimasel ehk siis neljandal päeval. Sealt on oletatavasti kaduneljapäeva tähistamine edasi kandunud ka seitsmepäevasesse nädalasse ja nüüd ka Rakvere Kolmainu Kirikusse.

Saadame jõululoitsud teele!

Jõuluaeg saab tänase kolmekuningapäevaga läbi. Lisan siia päevaraamatusse jõulude eel 19.12.2007 Maalehes ilmunud mõtiskluse sõnaväest, mis toimib ka peale jõuluaega.

Maarahvast tuntakse vähesõnalise rahvana. Vanasõnagi õpetab, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Küllap on selle põhjuseks üks lihtne tõsiasi. Põhjamaise rahvana tunneme hästi sõnaloitsude mõju ja hoiame alateadlikult pigem keelt hammaste taga, sest teame, et teist loitsides pöördub osa sõnaväest ka meie enda juurde tagasi.

Sõna vägi Loitsuväega on meist siiski igaüks kokku puutunud, sest viimasel ajal kasutatakse seda sageli oma võimu teostamiseks. Küllap on edukad poliitikud ja agressiivsed ajakirjanikud ning reklaamifirmad just need, kes tänapäeval sõnaväge rohkem ära püüavad kasutada. Samas kutsuvad nad esile ka kannatadasaanute vastuneedmise, ja pole siis ime, kui mõni särav sõnameister äkki jalapealt kokku kukub.

Needmine on sõnaväe kuritarvitamine ja pöördub alati lõpuks ka needja enda vastu. Needmine seob nii needja kui neetu tihedalt üksteisega ning sellest keerisest välja tulemine kulutab palju aega ja jõudu.

Maarahvana peaksimegi kasutama pigem häid sõnu. Loits on ju üsna lähedane palvele. Huvitaval kombel on mõlemad sõnad oma kõla poolest seotud tule ja põlemisega – loits loitmisega ja palve põlemisega. Mõlema sõna taga on tegevus, mis muudab maailma meie ümber. Ühest õpetaja Harri Haameri jutlusest Tarvastu kirikus jäid meelde apostel Jaakobuse sõnad: “Teil ei ole, sest te ei palu.”

Maailm muutub, kui söandame paluda tal seda teha. Mida tulisem on meie palve, seda kiiremini saabub muutus. Kui palve on nii kuum, et lööb lausa leekides loitma, olemegi jõudnud loitsuni.

Hea ja tõhusa palve sõnastamine on suur oskus. Meil tõepoolest pole midagi, sest pahatihti me lihtsalt ei oska paluda. Või pigem on meie palvevägi pihustunud pisiasjadesse. Tihtipeale ka pahameele ja kadedusega segatud soovidesse, mida ise ei pane enam tähelegi. Ometi saavad ka sellised segased ja pahasoovlikud palved teoks, sest tegelikult saab teoks kõik, mida palume.

Ja kõik paha, mida kas või poolkogemata palume, saab teoks ja tuleb meie juurde peegeldudes tagasi, samuti nagu tuleb enda juurde tagasi ka kõik hea, mida ütleme ja palume. Selle poolest on jõulueelne aeg imeline aeg – me saame ise maailma sügavalt muuta, soovides ja paludes head teistele. Mida tulisem on soov, seda kiiremini jõuab see ka tagasi.

Hea loits Heaks loitsuks võib olla lihtne posti teel saadetud kaart ilusate soovidega. Selleks on ka hea sõna sõbrale, töötaja tunnustamine, vihamehele andestamine teda tänades, hädasolijate toetamine.

Muistseks jõulukaunistuseks on kaheksanurkne täht, kokku pandud männipeergudest, pilliroost või kõrtest. Selle nimeks on kaheksakand, aga ka viru värav. Lätlased kutsuvad seda koidutäheks. Saamid uskusid, et kui hõimlased ja sõbrad kõigis kaheksas ilmakaares meist head mõtlevad, kõnelevad ja laulavad, siis käib meie käsi hästi.

Mõtleme siis läbi oma sõbrad ja tuttavad kõigis ilmakaar­tes ja saadame oma head jõululoitsud aegsasti teele, et ka nemad jõuaksid oma loitsud meie poole teele saata!