Friday, November 16, 2012

Kuidas edasi?

Külaliikumise Kodukant säderahvas pani minu avatud ruumis Olustvere lossi kaminasaalis kirja ligi sada mõtet, kuidas olla toeks kogukondlikkuse arengule nii maal kui linnas. Ees on aeg, kus meie taasiseseisvunud rahvusriik saab saja-aastaseks. Oleme riigina olemas tänu üksteise toetamisele ja aitamisele. Paljude külaseltside jaoks on lähiaastad parajaks katsumuseks - europrojektide rahavoos on paariaastane vahe. Samas on seltse, kes põhimõtteliselt keelduvad projektitamisest ning arendavad oma kogukonda vaid iseteenitud raha ning vabatahtliku tööga. Samamoodi ehitati üles meie riiki sada aastat tagasi. Lood sellest, kuidas käis oma rahvusriigi loomine läbi kodanikualgatuste, seltside ja koolide, saab meieni tuua meie rahvusmuuseum. Rõõm on lugeda, et uue muuseumihoone uksed avatakse 2016. aasta sügisel. 2016. aasta 23 mail möödub rahva pärisorjusest vabastamisest 200 aastat. Sada aastat tagasi tähistati seda mitmete kõnekoosolekutega. Villem Reiman tegi oma kõnes "Seitsesada aastat kultuuritööd" Tallinna Reaalkoolis kokkuvõtte oma uurimustest meie rahva vaimuelu arengu kohta möödunud sajanditel. Asjalikult ja enesehaletsuseta kirjeldab ta uute töövõtete ja Euroopa vaimuhariduse jõudmist meie rahvani. See kõne väärib kindlasti taasavaldamist, nii nagu paljud teisedki Villem Reimani kõned ja artiklid. Oleme tugev ning üksteist toetav rahvas. Läbi sajandite on meid alandatud, meie keelt ja vaimsust alaväärseks peetud. Taoline alavääristamise vaim ärkab vahel ellu meis endiski, kui seatakse kahtluse alla Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmisehitamine või meie rahva jätkusuutlikkus üldse. Õnneks on see õel alandamine ja alavääristamine hääbumas üksteise aitamise, toetamise ning tunnustamise ees. Eesti Rahva Muuseumist saab meie vaimuelu keskus, mis toetab meie kogukondlikku ühtehoidmist ja üksteise toetamist läbi tulevaste sajandite.