Sunday, September 6, 2009

Kätte maksmisest

Küllap on iga maal elanud inimene kogenud, kui raske on teisele maainimesele mingi teene eest tasuda. Maksmist või tasumist välditakse nagu katku. Ainus võimalus on osutada võrdväärne või ehk hinnalisemgi vastuteene – sokutada ukse veerde õunakott, meepurk või muud taolist.

Selle üle mõlgutamine viis mõttele, et oma südames tajume jätkuvalt meie head käekäiku juhtivaid jõujooni. Käsi isiklikku heaolu kujundava keskkonna tähenduses on õrn ja kergelt haavatav. Robustne maksmine ning osutatud teenuse mõõtmine ning hindamine halvab hea käekäigu.

Ehk sellepärast kasutamegi sõnu tasumine ja maksmine olukorras, kus üks pool on teisele armetult alla jäänud ning ähvardab tulevikus ootamatu ründega tugevama vastu tasakaalu taastada, öeldes: „Oota sa, ükskord ma tasun veel kõige eest!“

Ründe ootamatust kirjeldab väljend kätte maksmine. Maksmisega kätte lõhutakse rünnatava hea käekäik, tema elu tavakulgu sekkub ootamatult võõras ja vägivaldne jõud ning paiskab kõik segamini.

Siit ka taipamine – enda hea käekäigu tagamiseks tuleb kanda hoolt, et ka teiste käsi hästi käiks, siis pole karta ootamatuid ründeid ega kättemaksu. Mingil juhul ei tohi teisi nii alandada ja alla suruda, et nad enam midagi ei suuda teha – siis on varem või hiljem kättemaks tulemas.

2 comments:

arno said...

maksmise ja tasumise üle on täna põhjust rääkida enam kui varasemalt
On põnev, et kättemaks on "magus" ja seda võimalust võidakse pikalt oodata, et tuleks sobiv hetk tasuda kogetud ülekohus. Ülekohus ei püsi kotis, sõnum sellest liigub käest kätte ja põlvest põlve.
Samas osutab "millal maksad memme vaeva", sellele, et vahel venitame tasumisega liigagi kaua.
Meie tasutud ja tasumata arvete tasakaal tõesti mõjutab meie käekäiku.

jaan said...
This comment has been removed by a blog administrator.