Mis see sinu asi on?

Ilmunud Maalehes 1.10.2009

Asi on ka tegemine. Ütleme vahel: mis on minul sellega tegemist?

Ka vene keeles on asi tegemine - delo. Sama sõna tähendab äritehingut, mis inglise keeles on business.

See omakorda tähendab ka hõivatud olemist - I am busy - olen hõivatud. Millega olen hõivatud või mida ma teen või millist äri ma ajan - see on tihtipeale üsnagi tundlik teave, mida on enamasti tõesti mõistlikum enda teada hoida. Ja küsijatele on mõistlik vastata küsimusega: "Mis see sinu asi on?"


Elame oma elu

Tähtis on, et igaüks elaks oma elu ja ajaks oma asja. Paraku kaldume pahatihti unustama oma elamise ning asume õhinal elama teiste elu ja ajama asju, mis tõesti meisse ei puutu.

Kõige süütum vorm sellest on teleseriaalid, samuti järjejutud, romaanid, filmid. Statistika andmetel veedab meie rahvas teleri ees keskmiselt neli tundi ööpäevas. Sel ajal ei aja me enamasti oma asja, vaid elame kaasa ekraanil hargnevatele sündmustele ja eludele.

Samal ajal jäävad tähelepanuta lähikondsed, kõnelemata puudest ja põõsastest kodu ümbruses ning teistest elusolenditest, kes samuti meie lähedust igatsevad ja vajavad.

Mis siis ikkagi on see tõeliselt minu oma asi, minu tegemine ja oma olemine? Koolitustel ja kohtumistel inimesi küsitledes selgub, et igaühel on olemas oma puu, põõsas või koht looduses, kus tunda end oodatuna, kust on kahju lahkuda, kus isegi kõlekülmal ja tuulisel päeval on turvaline ning soe olla.

See on paik, mis igatseb meiega koos olla ja tahab, et me sinna ikka ja jälle tagasi tuleksime. See võib olla lähedaste viimne puhkepaik kalmistul, kuid ka lapsepõlve mängupaik, muistne pühapaik või millegipärast meid välja valinud koht maastikul.

Aastatepikkune kogemus näitab, et inimesed suudavad sellise oma koha leida viie kuni kümne minuti jooksul ükskõik millisel maastikul.

Maailm ei ole võõras, kõle ja hoolimatu meie suhtes - vastupidi, alati leidub lähiümbruses koht, mis tahab meid lähemalt tundma õppida. Taolisele kutsele vastu tulles õpime ka ise palju nii iseenda kui ka maailma kohta meie ümber.

Tõeliselt omase paiga soojendavat väge on kogenud pea igaüks.

Sellises omas paigas on võimalik ajada oma asja - olgu selleks unistused, suhted lähedastega või äriasjad. Julgelt võib usaldada tundlikumadki saladused oma puule ja oma paigale, neid kõnetada nii mõttes kui häälega ja jälgida oma mõttevoolu, mille kaudu tuleb vastus.

Vahel tuleb vastus ka tuuleiili, linnuhääle või päikesepaistena.


Vajame toetust

Inimesele tuleb anda võimalus ajada oma asja teistega koos. Olen seda võimalust pakkunud, mõistmaks, et ühises ringis tegeleb igaüks oma asjaga, teisi pigem toetades kui segades.

Tavaelus tuleb end ju hoida nagu konservipurgis raudse seina taga ja iga isiklikum küsimus tõrjuda vastuküsimusega: "Mis see sinu asi on?" Alles siis, kui igaüks ajab oma asja ja talle on tagatud lugupidamine ning hoolimine teiste poolt, on võimalik oma asja ajades õppida ja leida toetust ka teistelt.