Avatud Ruumi meetod meenutab oma olemuselt muistseid kärajaid, kus ühises ringis leiti kiiresti lahendusi olulistele küsimustele. Taoline aruteluviis on kasutusel olnud üle maailma paljude rahvaste juures. Kaasajastatuna rakendavad seda alates 1985. aastast Harrison Owen ja kümned tuhanded temalt inspiratsiooni saanud järgijad kogu maailmas, algselt konverentside korraldamiseks, hiljem kõikvõimalike umbejooksnud küsimuste lahendamiseks ühiskondlikes organisatsioonides ja äriettevõtetes. Osalejaid on olnud viiest kahe tuhande seitsmesajani. Keskseks põhimõtteks on vastutuse usaldamine osalejate kätte.
Eestis alustasin avatud ruumi meetodi kasutamist 2002. aasta suvel koos Eestimaa Looduse Fondiga. Meetodi kasutajate hulk on sellest ajast peale pidevalt kasvanud.
Avatud Ruumi toel on Eestis algatatud õuesõppe liikumine koolides, lasteaedades ja ülikoolides, avatud ruumidega asutati erakond Eestimaa Rohelised. Avatud Ruumi meetodit on edukalt kasutatud Sotsiaalministeeriumis kohalike teenuste arendamiseks, rahvamajade võrgu edendamiseks, äriettevõtete reorganiseerimiseks, konverentside korraldamiseks paljude erinevate erialade esindajatele.
Rääkida tuleb ka edulugudest. Avatud Ruumi rakendajad tõdevad, et kõige olulisemaks tulemuseks on osalejate avanemine, umbusu ja omavahelise vimma kadumine ning muidugi head mõtted, millega edasi minna. Põlvamaa arengukava koostamise avatud ruumi lõpuringis kõlas ühe vallavanema sõnavõtt: “Tulin hommikul kell kümme siia kavatsusega hiljemalt kell üksteist lahkuda. Nüüd on kell juba viis, aga ma olen ikka veel siin. Ja ei kahetse!” Põlvamaa on Raplamaa kõrval üks järjekindlamaid avatud ruumi rakendajaid. Mõlemas maakonnas leitakse, et avatud olemine on oluliselt kaasa aidanud maakondade edenemisele.
Avatud ruumi mõttetalg on võrreldav mõttelise prügikoristusega, kus kaua vindunud lahendamata probleemipuntrad tarmukalt esile taritakse ning lahenemisteele lükatakse.
Õpituba „Lindude keel“
1 week ago
No comments:
Post a Comment