Friday, August 21, 2009

AEG ON KÄES

Kus on Aeg, kui ta on käes? Ja mis on Käsi, kui aeg on tema sees?

Sõna käsi võib leida paljudes väljendites, kus ta tähendab muudki kui meie kehaliiget, ülajäset. Kui kõneleme käesolevast hetkest, ei mõtle me kindlasti mitte kehaosa. Ka päikese, vihma või külma käes olles ei kõnele me jäsemest. Pigem on kõneks meid ümbritsev keskkond.

Käsi keskkonna tähenduses on tundlikum, peenem ja isiklikum kui üldmõiste keskkond. Käsi on inimese lähiümbrus, mille oluliseks mõjutajaks ta on ja mis ka teda ennast oluliselt mõjutab. Iseloomulik on laialt levinud tervitusküsimus: „Kuidas käsi käib?“ Käekäigu all mõtleme inimese üldist toimetulekut. Kui käsi käib hästi, siis on kõik lähiümbruses toimuv inimesele soodne.

Siiski võib elamine ja olemine ka käest ära minna. Siis juhtuvad asjad, mida meelega teha ei tahetud, kõik käib võõriti ja kogemata. Taolises olemises ei taha keegi kaua olla. Et olukorda muuta, tuleb ennast uuesti kätte võtta.

Käsi keskkonna tähenduses on seotud meelega. Hea käekäigu korral juhtuvad meeldivad asjad, inimene on olukordadest üle, midagi ei juhtu kogemata, kõike tehakse meelega või koguni hea meelega.

Käekäiku laiemalt vaadeldes ilmneb, et me oma keeles kehaosadest kõneldes arvame nendele juurde ka neid ümbritseva keskkonna. Taolisteks kehaosadeks, mille nimes on ka lähiümbrus, on pea, kael, käsi, sõrm, selg ja jalg. Nii paneme mütsi pähe, mitte pea peale, samuti salli kaela, kindad kätte, sõrmuse sõrme, riided selga ja saapad jalga. Võiks arvata, et kõigi nende kehaosade ümber on oma mõjuväli, kuhu me kehakatted asetame. Kõige laiema tähendusväljaga on kehaosadest siiski käsi. Piltlikult väljendudes võib käsi vägagi kaugele ulatuda, kujutades inimese mõjuvõimu ulatust, ala, kus tema käsule kuuletutakse.

Kui aeg on käes, siis on meie mõjuväljas õige hetk toimimiseks. Aeg mõistena meie keeles tähistab pigem mingiks tegevuseks soodsate tingimuste kokkulangemist kui lineaarselt kulgevat mõõdetavat füüsikalist suurust. Aeg on nagu mull meie ümber – soodsad tingimused püsivad lühemalt või pikemalt, siis on see möödas ja tuleb kätte teine aeg.

Käesolevat hetke on võimalik muuta, kasutades laulmist, jutuvestmist, trummilöömist, pillimängu või tantsu. Kõik need tegevused muudavad oluliselt meie lähikeskkonda ja meeleolu. Teisenenud meel võib ulatuda tajuma teisi aegu ja hetki, looma nende vahel sidemeid ning mõjutama korraga mitmeid aegu ja keskkondi.

3 comments:

Tõnn said...

"Taolisteks kehaosadeks, mille nimes on ka lähiümbrus, on pea, kael, käsi, sõrm, selg ja jalg..."

Oh, neid on ju veel...

Kõrv, kõrval, kõrvaline, kõrvuti, kõrvutamine...

Külg, küljes, külge...

Nina, ninna, ninakas...

Rääkimata suust, silmast, südamest, kopsust, maksast, sitast...

Arno said...

Selle käega tahaks lisaks üht teist harupidi minna.
Tõesti on "tuule käes" ja "päikese käes" ja "külma käes". Aga on "vees", mitte "vee käes". Mõtlen, et Tuul ja Päike on kergesti isikustatavad. Seega on "käes" võimalik tähendus ka "kontrolli all" või "võimuses". Olla kellegi käes on olla kellegi võimuses. Samas vihma käest räästa alla minnes pääsen vihma võimusest.
Käest minema seega võimu, kontrolli kaotama.
Käe suruminegi on vist üsna vana tava, et selgitada kumba käsi peale jääb (nii otseses kui ülekantud tähenduses).
Küsimust "kuidas käsi käib" võiks tõlgendada ka "kas oled veel oma õnne sepp", või sepistab su õnne keegi teine.
Ja muidugi tuntud "Sinu kätte annan oma elu".
Kui "käsi ei tõuse" midagi tegema, siis see vihjab justkui tahte puudumisele. Käest lastud võimalus.
"Käesolev aeg" ja "käest libisev, kaduv aeg"

Arno said...

Käekell mu käel näitab käesolevat, käestlibisevat, aega. Käestlastud käekäik on vaevu käegakatsutav. Ninakusega seda ei peata.