Wednesday, April 4, 2012

Meie vaimse iseseisvuse kants

Tartu on meie vaimse iseolemise kantsiks. Siit sai alguse emakeelne kesk- ja kõrgharidus, siin kirjutati alla rahuleping, mis tagas meie riikliku iseseisvuse. Eesti Üliõpilaste Selts Tartus andis meile rahvuslipu ja algatas muuseumihoone ehitamise sajand tagasi. Muistsete pühapaikade Toomemäe ja Emajõe ümber tekkinud linn on paigaks, kuhu koguti kokku meie vaimuvara ja kus see ka meie vaimse iseseisvuse tagamiseks Eesti Rahva Muuseumi ruumides kasutatav peab olema.

Nukralt palju kirjutatakse ja arvatakse viimasel ajal vastu Eesti Rahva Muuseumi valmisehitamise vastu. Tulises arutamise ja arvamise tuhinas kipub unuma taust, millest muuseumi rajamine alguse on saanud. Sellest omakorda nähtub, kui õblukeseks on kulunud side meie omakultuuri ja omakeelse haridusega.

Tartu on kummaline paik meie maal. Nädalapäevad tagasi koolitusel osalenud noormehed Tallinnast tulid Toomemäelt õpiülesannet täitmast tagasi tõdemusega, et kõik tartlased on imelikud. Imelik tähendab ka imelist, ebatavalist. Ja tõepoolest, vaadates viimase aastatuhande arenguid Taaralinnas ei saa olla kahtlust selles, et see paik on kõike muud kui tavaline.

Sadakond aastat tagasi kirjutas rahvaluuleprofessor Matthias Johann Eisen, et meie maa kõige pühamad paigad on Ebavere mägi Virumaal ja Taarapadu Tartus Toomemäel. Taarapadu asupaigaks arvatakse praeguse Tähetorni ümbrust. Taara on ürgvana taevajumaluse nimi, mida tuntakse Skandinaaviast Tiibetini. Põhjamaades seondub Thor neljapäevaga, inglise keeles ja skandinaavia keeltes on neljapäeva nimi toorupäev – Thursday, Torsdag. Saksa keeles on neljapäev piksepäev, Donnerstag. Pikne on meie rahvapärimuses seotud taeva, pidevuse, isaduse ja igavikuga. Maaga on seotud ema mõiste, laius, lahkus, avatus. Tartus on mõlemad pooled koos Toomemäe ja Emajõena. Ehk on siin üks võti taipamiseks, miks nö ääremaale, Tartu Toomemäele ehitati baltimaade suurim piiskopikirik.

Toomkirik ja kivilinnus Toomemäel jäid kasutuseta juba 16. sajandi lõpust alates. Kuid vaimuharidus, mille kandjaks oli algselt muistne pühapaik, hiljem samasse paika ehitatud toomkirik, nii nagu ka tsistertslaste Valkena klooster Kärknas, jätkus jesuiitide kolleegiumi asutatud gümnaasiumiga. Gümnaasiumi sulgemise järel Rootsi võimu poolt jätkas samades ruumides juba vastasutatud Tartu Ülikool. 19 sajandil kujunes ülikool eesrindlikuimaks kogu maailmas ja on seda jätkuvalt tänase päevani.

Sadakond aastat tagasi oli Tartu kohaks, kus “imelike tartlaste” algatusel alustas tööd eestikeelne gümnaasium. Samal ajal koguti kokku rahvaluulet ja esemeid, mis kandsid meie omakeelset pärimusteavet. Meie rahvaluulekogu sai üheks suurimaks maailmas. Eestikeelse gümnaasiumi rajajate järgmiseks sammuks sai eestikeelse ülikooli rajamine riigi iseseisvumise järel. Selle kõrvale on tõusmas meie pärimuslikku vaimsust kandev Eesti Rahva Muuseum.

Eesti Rahva Muuseum on paik, mis kannab meie võidulugu. Nii nagu piiskopikirik pühal mäel oli baltimaade suurim, oli üks Euroopa suurimaid ka Eesti Rahva Muuseumi alale rajatud Tartu sõjaväelennuväli. Lennuvälja viimane pealik kindral Džohhar Dudajev soovis tuliselt lennuvälja ala tagasiandmist muuseumile ja tegi selleks kõik, mis võimalik. Nii on uue muuseumihoone rajamine lennuvälja stardiraja algusesse omamoodi sümboolne – paik, kust lähtus kogu Euroopa hirm nõukogude ajal saab rahumeelseks vaimuvalguse levitamise paigaks.

Sõna muuseum tuleneb kreekakeelsest sõnast Μουσεῖον (Mouseion), mis oli muusade asupaik. Muusad omakorda olid piksejumal Zeusi ja mälujumalanna Mnemosyne tütred, kes olid kaunite kunstide kandjaiks ning loojate vaimustajateks ja inspireerijateks. Ehk polegi juhuslik, et Eesti Rahva Muuseumi mõte sündis ja areneb just nimelt Taaralinnas Emajõe ääres, kus on alguse saanud emakeelne gümnaasiumi- ja ülikooliharidus. Vaadates tagasi viimasel ajal välja öeldud ja kirja pandud arvamistele Eesti Rahva Muuseumi ehitamise osas tundub, et Looja ja Vanatühi toimivad jätkuvalt käsikäes – mida suurem on Looja vägi ja mida lähemal tema templi valmimine, seda jõulisemalt püüab Vanatühi kõike saavutatut tühistada.
Ärgem siis sõdigem vastu oma rahva vaimuväele ning ehitame muuseumi valmis. Kui raha napib, teeme nagu sajand tagasi, kui Jaan Tõnisson ja Heinrich Koppel olid seda meelt, et tuleks pöörduda EÜSi vilistlaskogu ja kõigi jõukamate inimeste poole. Üks mu sõber oli Juhan Liivi kombel valmis oma pintsaku annetama, et museum ometi valmis saaks. Tulgem kevadel kokku Raadile rahvamuusikute ja regilauljatega laulma ning loitsima ja sümboolset uue hoone nurgakivi asetama, et avaldada toetust kultuuriministrile ning kõigile, kes meie vaimset iseseisvust oluliseks peavad. Muuseumi hoone peab valmima. Mida varem, seda parem.

1 comment:

Chris said...

Tartu sounds a lot like Armagh in Northern Ireland, which is sometimes called "the city of saints and scholars." I'll come there one day Mikk.