Wednesday, October 3, 2007

Ristiusk ja maausk

Läbi aegade on vastandatud risitusku maausule ja vähem pühendatud tähelepanu ühisosa leidmisele. Kindlasti on taoline vastandamine olnud erinevatel poliitilistel põhjustel vajalik – küll lisavägede ja rahastamise kauplemisel ristisõdade aegu ning kiriku halvustamiseks nõukogude okupatsiooni aastatel.

Siiski on kindlasti ka ühisosa otsimine olnud oluline alates esimeste misjonäride tulekust meie maale – olid need siis iiri-šoti rändmungad esimesel aastatuhandel või erinevad ordud hiljem, alates benediktiinidest, tsistertslastest, dominikaanidest kuni frantsisklaste ja birgitiinideni. Ristiusu sõnumi väljendamine maakeeles ja maameeles eeldab sisseelamist ja sügavat mõistmist. Samas selgub nõnda ka ristiusu sügavam sisu.

Oluline osa nii preestrite kui munkade ja nunnade igapäevastest kohustustest hõlmavad palved. Erilisel kohal neist on korduspalved, mida tunnevad paljud religioonid. Teatud kindlaid palveid korratakse määratud arv kordi, aidates nõnda palvetaja meelel selgineda ning keskenduda palve sisule.

Üks tuntuimaid palvetsükleid on Roosipärja palved, mida palvetatakse järjekindlalt oktoobrikuus. Palvering jaotub kolmeks suuremaks osaks – rõõmurikkaks, valurikkaks ja aurikkaks pärjaks. Igaüks neist kolmest jaotub omakorda viieks saladuseks, mille üle palvetades mõtiskletakse.

Rõõmurikka roosipärja saladusteks on Gabrieli tervitus Maarjale, Maarja külaskäik Elisabeti juurde, Jeesuse sündimine, Jeesuse pühitsemine Templis ja kaheteistaastase Jeesuse leidmine Templist.

Valurikka roosipärja saladusteks on Jeesuse palvetamine Õlimäel, Jeesuse piitsutamine, Jeesuse kroonimine okaskrooniga, Jeesuse ristitee ja Jeesuse ristisurm.

Aurikka pärja saladused on Jeesuse ülestõusmine, Jeesuse taevaminek, Püha Vaimu saatmine, Maarja taevaminek ning Maarja kroonimine taeva ja maa valitsejannaks.

Igale saladusele mõeldes loetakse kõigepealt usutunnistus, siis meieisa palve, kolm maarjapalvet ning au olgu palve. Seejärel loetakse kümme korda maarjapalvet ja lõpetatakse taas au olgu palvega.

Maausu poolt vaadatuna on samuti olulised toimingud ja tegemised, mida tehakse kolm, viis, seitse või kümme korda. Kogu maailma tajutakse kolmeosalisena – alumine ilm annab jõudu ja tervist, keskmine ilm on toimimise ja tegutsemise ilm ning ülemine ilm annab tarkust ja otsustusväge.

Elusolendil peab olema viis väge ehk oskust – tal peab olema keel suus, meel peas, süda rinnus, südamel hing ja hingel eluase.

Kümme on terviklikkuse ja loomise mõõduks. Sõna kümme tähenduses kasutatakse murretes ja sugulaskeeltes ka sõna lugu. Lugu omakorda on seotud loomisega – mingi asja või nähtuse üle võimu saamiseks tuleb teada ja kõnelda ta loomise ehk sünnilugu.

Loo kõnelemise väge tajume tänapäevani enda ümber. Poliitikud elatavad end lugude kõnelemisega, samuti meedia ja reklaamitööstus. Lugude lummuses on televaatajad, samuti ka mängusõltlased. Ka kirik toimib teenistusest teenistusse lugude vahendajana. Kolme aasta jooksul loetakse kogu pühakiri kantslist ette ning laiendatakse-tõlgendatakse jutluste käigus. Jutluse kohta kasutatakse soome keeles sõna saarna, sama sõnatüvi tähendab vepsa keeles muinasjuttu.

Nõnda on ristiusu jutlustajad olnud maausulise maailmakäsitluse järgi muinasjutuvestjad ehk saarnajad. Muinasjutuvestjal oli meie muinasühiskonnas täita oluline osa – nad aitasid lugusid vestes teisi tervendada, tagada jahiõnne ja viljakust ning palju muudki.

3 comments:

Tõnn said...

Tjah... Eks see ole vist osa ristiusu sallimatusest, mis pole lasknud sellel yhisosal ilmneda-tekkida.

Ehkki, keskaja Euroopas elasid kohalikud maausud ja ristiusk tihtipeale kõrvuti kaua aega. Või siis tänapäevalgi, näiteks Kariibi mere saartel, on katoliiklus ja voodoo-usund tihedalt põimunud.

Budismile või hinduismile omane sallivus on Kagu- ja Lõuna-Aasias jätnud puutumatuks kohalikud maausud. Tavaliselt tuuakse näiteks Jaapani shinto, aga neid näiteid on tegelikult siinkandis kõikjal.

Meenub, kuidas kunagi Antslas kylastas meid yks noor pastor (vist Joel Luhamets). Rääkis ristiusu väärtustest lugusid. Aga kui Lilian kysis, et kas risti-inimene võib ka regilaule laulda, siis nentis, et kirikul ei ole veel võimu seda takistada.

Unknown said...

Eks ta ole. Kuid on üks väike aga. Eestis on vahepealsed protestantlik-pietistlikud usuvoolud ning lisaks veel Liivi- ja Põhjasõjaga kaasnenud rahvastikukaod pühkindud enam-vähem jäägitult minema kogu mälestuse kunagisest muinasusust. Need rekonstrutsioonikatsed, mida üritavad juurutada tänapäeval end maa- või taarausulisteks nimetavad inimesed, tuginevad tegelikult mitte muinasaegsele, vaid katoliiklikule, ajuti ka ortodoksi kiriku liikmete pärimusele.

Kurjam said...

Ärge ajage pada. See kõlab nägu kommunismi ja parempoolsuse ülim sümbioos.

Ei saa olla monoteismiusundeil ja maausul midagi ühist. No ei olegi ju kui aus olla!

Miks peab koguaeg seda võõrast sissetungivat toetama ja oma alavääristama. Orjalikkus või mis asi?