Mens sana in corpore sana – terve vaim on terves kehas

Millegipärast oleme selle ladinakeelse vanasõna tõlkides ümber pööranud – terves kehas terve vaim. Küllap võiks siin vaidlema jäädagi, kumb on enne, muna või kana. Tegelikult pole vaja vaielda, vaid meelt mõlgutada. Ka meie vanasõnad on sageli ümberpööratavad – samamoodi mõttekad on „uni annab uue kuue, magamine maani särgi” kui ka enamtuntud „uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki”.

Vahe on vaid ütleja olukorras, kas on olulisem korra uneilmas ära käia, et asjadele uue pilguga vaadata, või on kõik juba selge, mida teha ning unele aega viitmata see kiiresti valmis saada.

Terve vaimu ja terve keha puhul on samamoodi. „Terves kehas terve vaim” ütleja usub, et kui keha treenitud ja nõtke on, tulevad terved mõtted sinna juba iseenesest. Põnev on see, et soomlased on vanasõna teistpidi tõlkinud – „terve sielu tervessä ruumissa”.

Mõtteks on see, et kõik kehalised hädad ja tõved saavad alguse katkikukkunud hingest või vaimust, mis kuidagimoodi tasakaalu saavutada püüdes keha ühte- või teistpidi haigeks teeb. Sedapidi vaadates tuleb alustada hinge tervendamisest.

Hinge tervendamiseks tuleb hinge tagasi tõmmata. Õhinal toimetades püüame sageli hinge sisse puhuda tegemistele ja olukordadele, mis ise hingata ei jaksa. Kui sellega üle piiri läheme, on nõnda väljaantud hinge raske tagasi tõmmata.

Hinge aitavad tagasi tõmmata head mõtted ja väega paigad. Ka taimed on tõhusad vaimu ning hinge tervendajad. Nii jõuamegi ringiga algusse tagasi – kui käime hingedeajal meile oluliste inimeste haudadele küünlaid panemas ning korrastame teisi väepaiku, saame nõnda enda ümbritsevat ruumi tervendades häid mõtteid ning paremat hingamist. Paremad mõtted tervendavad vaimu ja terve vaim teeb tervemaks ka keha.