Püha regilaulus

Ettekanne 3.01.2008 Rakvere kirikus neljapäeva otsimiste avaloenguna

Regilaulu vanuseks arvatakse viimaste uuringute põhjal (Helimski http://helimski.com/2.221.doc ja Pentikäinen http://www.kent.ac.uk/secl/Div_conf/pentikainen.htm, ) üle seitsme ja poole tuhande aasta.

Selle hinnangu aluseks on oktomeetriline värsistruktuur, mis on iseloomulik mitmete rahvaste sakraallauludele. Põhja-Jäämere ääres elavate nganassaanide šamaanilauludele on iseloomulik kaheksasilbiline värsistruktuur, samas igapäevalaulude juures kasutatakse kuuesilbilist värsistruktuuri. Samasugust kaheksaosalist värssi leidub ka teiste samojeedirahvaste, hantide ja manside ning mordvalaste pühalauludes. Kaugemate rahvaste juures võib kaheksasilbilisi pühalaule leida veel Tiibetis ja Lõuna-Ameerikast ketšuade juurest. Nii on näiteks võimalik ketšua ehk inkade viisidel vabalt laulda ka meie regilaule.

Kaheksasilbilise sakraallaulu leviku põhjal antud uus, üle viie tuhande aasta pikemalt ajalukku küündiv hinnang regilaulu vanusele ei ole veel kümmet aastatki vana. See toetab sadakond aastat tagasi soome folkloristide poolt avastatud ühiseid motiive regilauludes ning India ja Sumeri rahvaste mütoloogias. Suure Tamme laulus leiduv lõik puu juurel magavast maost ja oksal istuvast linnust on sarnane Sumeri ilmapuu kirjeldusega, üle Eesti tuntud Haned kadunud laulus leiduv viis teise ilma olendite kõnelema saamiseks – neilt tuleb midagi käest võtta – sarnaneb Indias levinud sarnase uskumusega.

Nii on regilaul pühaduse hoidjaks, mis aitab muutumatult alal hoida ürgseid teadmisi ja keelekujundeid. Põnev on selle juures see, oktameetrilist värsistruktuuri võib võrrelda ristikujundiga. Neljaharuline rist viitab näiteks neljale ilmakaarele ja neljale aastaajale. Meie kinda-, tanu- ja vöökirjades laialt kasutatud kaheksaharuline rist seondub kaheksa ilmakaare ja aastaajaga. Taoline kaheksaosaline maailmapilt on iseloomulik ka teistele läänemeresoome rahvastele. Süvitsi on see välja arendatud Hiinas, Jaapanis ja Koreas, kust see tänapäeval ennustusraamatu I Ching’i, meditsiini, feng-shui ja astroloogia kaudu meieni on jõudnud.

Kuidas seda teadmist taolisest pühast töövahendist tänapäeval kasutada saame? Ehk on õigem öelda helilooja Veljo Tormise sõnadega, et regivärss pigem kasutab meid kui meie regivärssi. Tõepoolest on regivärsil vahel sügavalt lummav toime. Oleme kõik seda kogenud laulva revolutsiooni aegu, samuti laulupidudel. Ise kogesin seda kolm ja pool aastakümmet tagasi, kui hakkasin regilaule laulma. Küllap kogesid sama mitmed kirikuõpetajad nagu Jakob Hurt, Mattias Johann Eisen ja teised, kes algatasid ulatusliku regilaulude üleskirjutamise ja arhiveerimise enam kui sada aastat tagasi.

Mitmed luuletajad on püüdnud ka ise luua regivärssi. Paraku jääb nende kirjutatu enamasti alla rahvasuust üleskirjutatule. Parimate õnnestujatena võib nimetada Juhan Peegli, August Annisti, Eino Leino ja Villem Ridala loomingut. Villem Ridala kirjutas kokku 27000 värsilise poeemi Püha Rist, mille sisuks on neljas evangeeliumis kirjeldatud Jeesuse lugu. Seal on taas kokku saanud ürgne püha vorm püha sisuga.

Regilaulu laulmine on samas väga lihtne, kuid hästi laulmine nõuab eluaegset harjutamist. Parimate laulikute iga ulatub üheksa aastakümneni. Kaks nädalat tagasi esinesel jõulupühal meie hulgast lahkunud Hamburgi Ülikooli professor Eugen Helimski nimetas regilaulu vaimude keeleks. Vaimude keel on oluliselt mõjutanud nii keele arengut kui ka püsimist.

Püha Rist on regilauludes Jumalapoja võrdkujuks. Kohta, kus Püha Rist on ringutanud, jääb maha kuld ehk pühapaiste. Püha Risti kujundiks võib olla ka kaheksakand ehk Viru värav. Kaheksaharuline rist on seotud Päikese ja tähtedega – eks ole ju Päikegi täht! Kaheksa ilmakaart ehk tuult on Kaug-Idas ja Saamimaal seotud esivanematega. Kaheksasilbilise regilaulu laulmine võiks olla nii ka tähtede või Päikese keeles laulmine. Samas on ka Jeesus nii regilaulus kui pärimuses Päikese võrdkujuks.

Kui Päike ja tähed on püsivad ja kaheksaosalised, siis Kuu on meie pärimuses ja ka tegelikkuses pidevalt muutuv ja kuueosaline. Päike on seotud tulega, Kuu aga veega. Heaks Kuu sümboliks on lumehelbed. Meie pärimsue järgi jaguneb 29,53 päevane aeg samade kuufaaside vahel kuueks osaks ehk ajaks. Kolm neist on pehmed ajad ja kolm on kõvad ehk kalgid ajad. Pehmed ja kõvad ajad vahelduvad omavahel. Kuu loomise aeg ehk siis kaks päeva enne ja pärast loomist on pehme aeg. Järgneb viiepäevane noorekuu kõva aeg kuni esimese veerandini, sealt edasi noorekuu pehme aeg 5 päeva. Täiskuu aeg on kõva aeg, kaks päeva enne ja kaks päeva peale täiskuud. Siis tuleb vanakuu pehme ehk mäda aeg ja lõpuks vanakuu kõva ehk kaduv aeg. Siit on saanud nime ka kaduneljapäeva tähistamine.

Kaduneljapäev võib viidata ka kunagisele ajaarvamisele kuufaaside järgi. Viiepäevasest kadukuu nädalast arvati kõige suurem kaotav vägi olema eelviimasel ehk siis neljandal päeval. Sealt on oletatavasti kaduneljapäeva tähistamine edasi kandunud ka seitsmepäevasesse nädalasse ja nüüd ka Rakvere Kolmainu Kirikusse.