Saadame jõululoitsud teele!

Jõuluaeg saab tänase kolmekuningapäevaga läbi. Lisan siia päevaraamatusse jõulude eel 19.12.2007 Maalehes ilmunud mõtiskluse sõnaväest, mis toimib ka peale jõuluaega.

Maarahvast tuntakse vähesõnalise rahvana. Vanasõnagi õpetab, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Küllap on selle põhjuseks üks lihtne tõsiasi. Põhjamaise rahvana tunneme hästi sõnaloitsude mõju ja hoiame alateadlikult pigem keelt hammaste taga, sest teame, et teist loitsides pöördub osa sõnaväest ka meie enda juurde tagasi.

Sõna vägi Loitsuväega on meist siiski igaüks kokku puutunud, sest viimasel ajal kasutatakse seda sageli oma võimu teostamiseks. Küllap on edukad poliitikud ja agressiivsed ajakirjanikud ning reklaamifirmad just need, kes tänapäeval sõnaväge rohkem ära püüavad kasutada. Samas kutsuvad nad esile ka kannatadasaanute vastuneedmise, ja pole siis ime, kui mõni särav sõnameister äkki jalapealt kokku kukub.

Needmine on sõnaväe kuritarvitamine ja pöördub alati lõpuks ka needja enda vastu. Needmine seob nii needja kui neetu tihedalt üksteisega ning sellest keerisest välja tulemine kulutab palju aega ja jõudu.

Maarahvana peaksimegi kasutama pigem häid sõnu. Loits on ju üsna lähedane palvele. Huvitaval kombel on mõlemad sõnad oma kõla poolest seotud tule ja põlemisega – loits loitmisega ja palve põlemisega. Mõlema sõna taga on tegevus, mis muudab maailma meie ümber. Ühest õpetaja Harri Haameri jutlusest Tarvastu kirikus jäid meelde apostel Jaakobuse sõnad: “Teil ei ole, sest te ei palu.”

Maailm muutub, kui söandame paluda tal seda teha. Mida tulisem on meie palve, seda kiiremini saabub muutus. Kui palve on nii kuum, et lööb lausa leekides loitma, olemegi jõudnud loitsuni.

Hea ja tõhusa palve sõnastamine on suur oskus. Meil tõepoolest pole midagi, sest pahatihti me lihtsalt ei oska paluda. Või pigem on meie palvevägi pihustunud pisiasjadesse. Tihtipeale ka pahameele ja kadedusega segatud soovidesse, mida ise ei pane enam tähelegi. Ometi saavad ka sellised segased ja pahasoovlikud palved teoks, sest tegelikult saab teoks kõik, mida palume.

Ja kõik paha, mida kas või poolkogemata palume, saab teoks ja tuleb meie juurde peegeldudes tagasi, samuti nagu tuleb enda juurde tagasi ka kõik hea, mida ütleme ja palume. Selle poolest on jõulueelne aeg imeline aeg – me saame ise maailma sügavalt muuta, soovides ja paludes head teistele. Mida tulisem on soov, seda kiiremini jõuab see ka tagasi.

Hea loits Heaks loitsuks võib olla lihtne posti teel saadetud kaart ilusate soovidega. Selleks on ka hea sõna sõbrale, töötaja tunnustamine, vihamehele andestamine teda tänades, hädasolijate toetamine.

Muistseks jõulukaunistuseks on kaheksanurkne täht, kokku pandud männipeergudest, pilliroost või kõrtest. Selle nimeks on kaheksakand, aga ka viru värav. Lätlased kutsuvad seda koidutäheks. Saamid uskusid, et kui hõimlased ja sõbrad kõigis kaheksas ilmakaares meist head mõtlevad, kõnelevad ja laulavad, siis käib meie käsi hästi.

Mõtleme siis läbi oma sõbrad ja tuttavad kõigis ilmakaar­tes ja saadame oma head jõululoitsud aegsasti teele, et ka nemad jõuaksid oma loitsud meie poole teele saata!