Millal saab mahetoit taas tavatoiduks?

Millal saab mahetoit taas tavatoiduks?
Mikk Sarv, Erakond Eestimaa Rohelised kogukonna eestkõneleja
Selle küsimuse arutamiseks tuli Tartus möödunud laupäeval Avatud Ruumi arutelule Erakond Eestimaa Rohelised kutsel kokku enam kui kuuskümmend huvilist – teadlasi, tootjaid, töötlejaid, tarbijaid. Järgnevad mõtted on tärganud ühiste arutelude käigus.
Kes meist ei oleks end lasknud kaasa kiskuda lummavatest reklaamidest, mis kutsuvad sööma ülisoodsa hinnaga krõpse, värvilisi jooke, maiustusi? Siiski on soodsa hinna ja peibutava reklaami taga sageli päris kopsakas arve. Seda ei tule maksta kohe, vaid vahel isegi aastaid hiljem, kui taolisest toidust kehasse ladestunud säilitus-, värv- ja muud ained endast tervisehädadena märku hakkavad andma. Siis tuleb ette võtta käik toitumisterapeudi juurde, kes juhatab kätte tee poodidesse, kust saab ehedat, mahedat keemiavaba toitu. Kuigi selle hind tundub esmapilgul kõrgem olema, ei kulu taolist ehedat toitu nii palju kui odavat rämpstoitu. Kõht saab kiiresti täis ja tervisehädad taanduvad ning kuu lõpul kulusid kokku lüües võib vabalt selguda, et raha on toidule isegi vähem kulunud.

Unustatud vana
Mahetoit oli valdav veel mõni põlvkond tagasi, kui talu- ja kodupõlde väetati sõnniku ning kompostiga, moose säilitati keldris, liha suitsutati-soolati, kapsaid-kurke hapendati jne. Paraku nõuab taoline tootmine palju inimtööjõudu. Odavam ja kiirem on põlde puhastada mürkidega, väetada kemikaalidega, lisada toidule parema säilimise huvides säilitusaineid ja pilkuköitvama välimuse saamiseks värvaineid. Nii püsib pilkupüüdev kaup riknemata kaua müügikõlblikuna. Kuigi maitseomadused ja toitvus kannatavad, on müügitulemused paremad ja sel viisil tootja jääb konkurentsivõitluses võitjaks. Siiski ei jää selline võit pikalt kestma. Kogu maailmas on jõudsalt laienemas nõudlus mahetoidu järele. Inglismaal kasvas mahetoidu turg üle 20%, Saksamaal 18%, Austrias 10% 2005/2006. aastal. Nii ongi taas ausse tõusmas loomulik ja looduslähedane toidutootmine.

Töötlemise pudelikael
Parema müümise huvides nimetaksid paljud oma toodangut mürgi- ja säilitusainetevabaks ehk mahedaks. Sellepärast ongi mahetoodete üle seatud range järelevalve ja kontroll. Mahemärki tohib kaubaletil kanda vaid toode, mis on nii toodetud kui ka töödeldud mahedalt.
Eesti Maaülikooli Mahekeskuse teadlase ja Erakond Eestimaa Rohelised mahetoidu töörühma esinaise Sirli Pehme andmeil oli 2007.a. lõpu seisuga Eestis mahemaad kokku üle 81000 hektari, millest enamuse moodustavad looduslikud rohumaad ning ühe- ja mitmeaastased heintaimed. Maheloomadest on enim lambaid (umbes 28000) ja veiseid (umbes 16000). Tootjaid e mahetalusid on 1244 ning mahetunnustusega töötlejad 29.
Rohumaade ülekaal on iseloomulik ka mitmetele teistele riikidele. 2006. a. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse läbiviidud uuringu tulemusel oleks Eestis võinud töödelda ligi 150 tonni maheveiseliha ja 13 miljonit liitrit mahepiima millest tegelikult läks aga mahetöötlemisele vaid murdosa.
Nii on meil mahetooteid oluliselt enam kui mahetoitu. Hea uudis selle juures on see, et Eesti on maailmas 5. kohal mahemaa osakaalu poolest kogu põllumajandusmaast – see on 9%, sama suhtarv mis Itaalialgi. Pea kümnendik meie põllumaast on puhas mürkidest ja kunstväetistest.
Selle hea maa hea vili võiks jõuda meie toidulauda ja tervist parandama, kui võetaks vastu poliitiline otsus mahetöötlemise ja turunduse tõhusamaks riiklikuks toetamiseks. See kulu tuleb riigile tagasi paranenud rahvatervise, väheneva arstiabikulu ja suurema tööviljakuse kaudu.

Mahetoit lasteaedadesse ja koolidesse
Õpetaja Merily Tosina teatel kasutab Tartu laste päevahoiu MTÜ Meie mängurühm järjekindlalt vaid mahetoitu laste toitlustamiseks. Lisaks laste paremale isule ja tervisele on kokkuvõttes suudetud kokku hoida ka toidule minevat kulu. Hoole ja armastusega läbi kaalutud menüü võimaldab kasutada toiduaineid täielikumalt ja säästlikumalt, see korvab mõnevõrra kõrgema hinna.
Taoline eeskuju väärib kindlasti järgimist. Samas saab omavalitsus omalt poolt toetada ja julgustada lasteasutusi enam kasutama mahetooteid ja mahetoitu.

Ise kasvatatud toit teeb terveks
Meie stressi mattuval sajandil on üheks rahu ja tervist taastavaks raviviisiks tervendavad aiad, kus nädalatepikkuse taimedega vahetu suhtlemise teel leiab patsient taas tee, kuidas endaga toime tulla. Samas pole mõtet oodata, kuni vint viimseni üle on läinud, vaid alustada samm-haaval taimedega lävimist nüüd ja kohe. Üks hea viis on kasvõi osa enda tarbitavast toidust ise kasvatada, alates maitserohelise potist aknalaual kuni oma peenramaani.
Koolitulistamiste ennetamisena võiks hästi töötada kooliaedade taastamine ja piirangute tühistamine, mis ei luba koolis omakasvatatud toitu tarvitada. Kindlasti on ühiselt võimalik leida lahendus, kus on tagatud toiduohutus, kuid pole võetud lastelt võimalust ise osaleda toidu kasvamise ja toidu tegemise põnevas ringis.
Tegelikult on võimalik kõiki õppeaineid õppida ka väljaspool klassiruumi seinu, kooliõues ja -aias, sidudes erinevaid tegevusi erinevate õppeainetega.
Erakond Eestimaa Rohelised kutsub üles kõiki poliitikuid nii riigi kui omavalitsuste tasandil kiiresti lahendama kitsaskohad mahetoidu töötlemisel ja turustamisel. Eriti praegu, käimasoleva majanduslanguse ajal on oluline õigete otsuste toel hoida meie endi ja meie maa tervist ning elujõudu. Teeme nii, et mahetoit on taas tavatoit, nii, nagu see on olnud läbi aegade.