24. veebruar on kevadine madisepäev. Sügisel on teine madisepäev, 21. september. Mõlemad päevad on maarahva elus olulise tähtsusega. Sügisesel madisepäeval 1217 toimus Sakalamaal lahing, kus langesid Lembitu ja Kaupo.
Mõnede meelest püüdis Kaupo veenda Lembitut tulema koos teiste vanematega Rooma kaitse alla. Nii saaduks ehk vabaks Mõõgavendade Ordu vaenamisest ning oleks üles ehitatud oma kristlik riik, nii nagu seda olid teinud Taani, Rootsi ja Norra. Paraku läbirääkimised ei õnnestunud, mõlemad mehed langesid ja oma riiki, millega ka teised oleksid arvestanud, ei sündinud.
Kummalisel kombel sündis päris oma riik seitsesada aastat ja viis kuud hiljem samuti Madisepäeval, seekord küll kevadisel Madisepäeval. Nimel Madis ja sellest tuletatud nimel Mats on nõnda meie ajaloos üsnagi keskne tähendus. Küllap olid taanlased meresõitude ja viikingiretkede kaudu samas nii võistlejad kui ka relvavennad lõunapoolsemate rahvaste vastu.
Ühiseks võistlejaks ja vastaseks on läbi sajandite Läänemere põhjaosa rahvastele olnud Saksamaa. 1329 ostis Rootsi kuningas Magnus Erikson Taani kuningriigi põhjaosa, Skoone sakslaste käest vabaks. Sama lootsid küllap harjakad ja virukad saavutada 1343. aastal nii rootslaste kui taanlaste toel. Rootsi laevastik oli isegi Tallinna reidil valmis sekkuma meie omade poolel, kuid õnn jäi jätkuvalt sakslaste poolele.
Ehk on sellest ajast peale juurdunud taanipärase eesnime Mats põlastamine meiekandi peenema rahva, algselt seega baltisakslaste hulgas. Maarahva hulgas on Matsi nimi alati au sees olnud. Küll mitte sedavõrd kui taanlastel – küllap on sakslastelt päritud põlastus ja hirm nende arvamise ees nii palju verre ja mällu juurdunud. Siiski võib loota, et kord on see hirm otsani üle. Vabadussõja aegu, eriti 1919. aasta 23. juunil sakslaste üle saavutatud võidu järel lauldi tihti teiste rahvaste hümni vastuseks laulu “Mats alati on tubli mees”.
Maalähedane Mats seisab kindlalt kahe jalaga maas, hoolib oma maast, kõneleb maakeelt ja pühitseb riigi aastapäeva madise- ehk matsipäeval!
Õpituba „Lindude keel“
1 day ago
1 comment:
Jah, olen minagi kuulnud seda lugu, et pärast Võnnu lahingut oli Landeswehriga rahu tegemise ajal miski moment, kus osapooled laulsid omi hymne. Ning et Eesti poole peal oldi hetkeks nõutud, kuid siis olla yks ohvitser käratanud: "Mats alati on tubli mees!" - Ja seda siis lauldudki hymni eest.
Aga ma ei tea, kust see jutt pärines. Igatahes sattus näppu kunagi yks akadeemiline ja ylipõhjalik raamat Eesti hymni ajaloost, paguluses välja antud. Ja seal oli kyll juttu kõikvõimalikest hymni kasutamise juhtudest ja igasugustest alternatiividest. Kuid just seda juhtumit seal ei olnud. Ometi pidi ju seal tunnistajaid jätkuma ja lugu talletuma.
Nii et minu jaoks jäi see lugu veidi kahtlasemaks seejärel. Aga lugu ise on ilus, seda kyll.
Post a Comment